Vana-Liivimaa valitsemine keskajal
Läänisuhted 4. Maapäev
Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid
ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel
ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima. 1420 . korraldati esimene
valitses Liivimaa meister. väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest maaisandate ja seisuste kokkusaamine-
jalgatud läänivaldusteks. Hiljem muutusid maapäev. Need toimusid Valgas, vahel ka
läänivaldused pärandatavaks