Riigi tekkimine
Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas
tähenduses.
Sellega tähistatakse:
1) riigivalitsemise vormi;
2) riikliku korralduse vormi;
3) poliitilist režiimi.
Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st
kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete
printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega.
Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike.
Nende riigivalitsemisvormide peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea
institutsioon.
VIII Monarhia
Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu
kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on
juriidiliselt vastutamatu.
Eristatakse: Piiramatu (absoluutne) ja Piiratud monarhia.
Piiramatu monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius – riigipea on
üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja
õigusemõistja.
annaabi.ee 
