"riigivalitsemisasjad" - 1 õppematerjal

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE

Tsensorid ­ valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, loendasid rahvast, koostasid senaatorite nimekirjad. Diktaator ­ võidi senati poolt piiratud ajaks määrata, kui riiki ähvardas tõsine oht Rahvatribuunid ­ valiti plebeide hulgast ning neil oli õigus panna veto senati otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat ­ valitsev riiginõukogu ­ koosnes nii endistest kui tegevatest magistraatidest. Senaatori amet oli eluaegne. Nende käes olid kõik tähtsamad riigivalitsemisasjad: rahaasjad, sõjandus ja välispoliitika. Rahvakoosolek ­ kutsuti kokku selleks, et hääletada magistraatide ettepanekute üle. Lihtinimesel endal puudus õigus ettepanekuid teha. Rooma tõus suurriigiks Rooma sai endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel kolm sõda. Et roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, tuntakse neid sõdu Puunia sõdade nime all. I Puunia sõda (264 ­ 241 e.m.a