korraldust. 5) Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus ning millel põhineb nende eristamine? Oma mõistuse avalik tarvitus peab olema vaba igal ajal, ja ainult see saab inimeste seas valgustust teoks teha; samas aga võib mõistuse eratarvitus sageli olla vägagi rangelt piiratud, seejuures valgustuse edenemist olulisest takistamata. 6) Kellel ja millistel kaalutustel on lubamatu seada valgustamisele piiranguid? Riigijuhtidele (riigivalitsejatele) on lubamatu seada valgustamisele piiranguid, kuna valitsejad peavad tegutsema rahva huvidel, aga valgustamise piirang on rahva huvide vastane. 7) Millistes valdkondades on Kanti arvates valgustuse soodustamine eriti tähtis ning üritage ise põhjendada miks? Kanti arvates valgustuse soodustamine on eriti tähtis religiooni ja seadusandluse valdkondades. Kui rahvas võib vabalt väljandada oma arvamust religioonist, siis see võib viida edaspisisesks rahva valgustuseks
takistatud mingil määral arenemast ja levimast, kuna kristlus keelas liigkasuvõtmist. Reformatsiooni tagajärjel kiriku sissetulek vähenes indulgentside ja kirikuametite müügi vähenemise tõttu ning kapitalistlik-majandussuhted levisid kiiremini seal, kus oli ka kalvinism levinud. Poliitiliselt tähendab reformatsioon püüdlust vähendada katoliku kiriku ilmalikku võimu ning sellega suurendada riigivalitsejate ja linnade ilmalikku võimu. Paljudele riigivalitsejatele ja linnadele ei meeldinud kiriku liigne ilmalik võim- nad ihkasid ise suuremat võimu. Näiteks seisab Ulrich Zwingli õpetuses, et kirik tuleb allutada ilmalikule võimule ehk linnale. Tema motiiviks oligi just linnade võimu suurendamine. Lutheri üks põhiseisukohtadest oli ka, et vaimulike ilmalikku võimu tuleb piirata. Samuti anglikaani kiriku õpetuse kohaselt pidi kogu ilmalik võim minema kuningale. Lisaks veel saab reformatsiooni nimetada poliitiliseks
saa oma summasi tagasi. 32. humanism- inimest väärtustav maailmavaade renesanss- antiigi taassünd, kus huvi hakati tundma antiikkultuuri vastu . Veneetsia ja Genovia- rikastusid tänu vahenduskaubandusele Vahemerel. Milano ja Firenze- tähtsaimad siselinnad , kus suur tähtsus oli kaubandusel, käsitööl ja riide tootmisel. pankurisuguvõsa Medici- Keskaja Euroopas kõige rikkaim pankurisuguvõsa, kes laenas raha ka paavstidele ja riigivalitsejatele. Erasmus Roterdam- Saksa kõige kuulsaim humanism, kes uurides piiblit jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetus, vaimulike eluviis ja kirikukorraldus pole kooskõlas pühakirjaga. 1.Põhja-Itaalia linnad olid vabanenud Püha Rooma keisrite ülemvõimu alt ja said iseseisvateks linnriikideks. Neis linnades arenes kaubandus, käsitöö ja rahamajandus(suured rikkad pangad) 2.3 Tähelepanu keskmesse tõusis inimene ise, ei pühendatud enam ennast nii palju jumalale,
annaabi.ee 
