"riigivalitsejaprotestantluse" - 1 õppematerjal

Usu reformatsioon

Lutheri asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvötte ja pidas läbirääkimisi Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määrasa luterluse pöhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel oli emakeelne lihtne jumalateenistus; seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud; hüljati kirikute väline hiilgus ning pühakute kultus; kiriku pea ei ole paavst vaid riigivalitsejaProtestantluse kaitseks sölmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531 Schmalkaldeni Liidu. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks söda. Pärast keisri lüüasaamist teises söja sölmiti 1555 Augsbusrgi usurahu, millega iga vürst määras oma alamate usu. Tagajärjeks oli Saksa riigi jagunemine kahte rühma: 1) katoliiklikud riigid (Habsburgide pärusmaa, Beieri ja Frangimaa, vaimulikud vürstkonnad Reini äärees, Loode-Saksamaa jm)