Kristlus
ja preesterkonda, oli Taciusel põhjust muretseda: vanadesse jumalustesse veel vaevalt
usuti ja hoolimata keisrite mitmest katsest ei ärganud riigiusund enam rahva usundina
ellu. Tõsi küll, riik oli salliv ega keelanud ametlike kõrval teenimast teisi jumalusi.
Eriti haritlaskonda kuuluvad inimesed leidsid lohutust filosoofiast, mis rõhutas
meelerahu ja saatusele alistumise vajalikkust. Laiemate rahvahulkade igatsuse
lunastuse järele täitsid idamaised usundid. Erinevalt kujutlusvõimetust riigiusundist
apelleerisid uued usundid tunnetele. Neis kõigis oli samalaadne lunastusõpetus:
uskujad pääsevad salapäraste toimingute abil osalema jumaluse surmas ja
ülestõusmises.
Idamaiste religioonide ühisjooned tõid kaasa nende osalise segunemise.
Oli siiski kaks usundit, mis püsisid teistest lahus: judaism ja kristlus. Sünagoogil oli
aga ahtam uks kui kirikul. Pärast Jeruusalemma hävitamist oli judaism muutunud
senisest õigeusklikumaks, sulgunud endasse ja loobunud misjoni tegevusest
annaabi.ee 
