Riigikorraldus Ateena ja Sparta näitel
. Ateenas kuulus võim atistrokraatia hulgast pärinevatele
riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja
seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele
senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei
peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike. Kõiki inimesi riigis peaks võtma, kui
lihtrahvast ja, et kõigil oleks samad võrdõiguslikud võimalused riigitegevuses kaada
rääkida. Eesti riigikorraldust võiks samastada kohati Ateena riigikorraldusega, kus
rahavas saab teha oma ettepanekuid, kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta
riigikorraldusega, et lõplik sõna jääb volikogule, kelle rahvas on sinna valinud.
Ateenas oli orjastamine keelatud. Kõik riigi kodanikud olid võrdsed. Kõigil oli ka
võrdsed võimalused ja nad said esineda rahvakoosolekutel oma ettepanekutega. Spartas