Raha loomise protsess
vastupidi (siis on eelarve defitsiit). Formaalselt on eelarve alati tasakaalus, sest riik ei saa
teha suuremaid kulutusi kui tal on selleks vahendeid. Formaalne tasakaal ei tähenda veel
eelarve materiaalset tasakaalu. Viimane on seotud avalike kulude finantseerimisega. Kui
riigikulusid finantseeritakse krediitidega, siis ongi tegemist defitsiitse eelarvega.
Defitsiitse finantseerimiseteooria autor Keynes. Autor väidab, et eelarve defitsiit ei
iseloomusta riigi nõrkust vaid see on riigitegevuse näitaja. Peale taasiseseisvumist oli
Eestis oluliseks saavutuseks eelarve tasakaalu saavutamine, samal aja kui
majandustegevus langes. Enamik teisi Nõukogude järgseid riike ei suutnud eelarvet
tasakaalu viia. Hilisemalt on ka Eesti riigieelarve olnud mingitel perioodidel puudujäägiga
nt tekkis see olukord pärast rahareformi 92-aastal ning 95-aastal kui mõju avaldas
idamaade ja Venemaa kriis. Eestis lahendati defitsiidi küsimus omapärasel kombel: palgad
jäeti maksmata