Kaasaegse avaliku teenistuse olemus ja arengud
Eesti avalikku teenistust võib pidada üpriski nooreks, kuna suure osa ajaloost on
Eestis valitsenud võõrvõimud. Avalikku teenistust on arendatud lühikese iseseisvusperioodi
jooksul kahe maailmasõja vahel ja pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.
Pärast taasiseseisvumist ei kuulunud avaliku teenistuse reform valitsuse esmaste läbiviidavate
hulka. Sellegipoolest rõhutas Tartu Ülikooli õigusteaduse professor Kalle Merusk juba 1992.
aastal: „Seaduse vastuvõtmine, mis reguleerib riigiteenistussuhteid ja loob selle korrastatud
süsteemi, on tõhusa riigiteenistuse alus.“ (Merusk,1992, lk 327)
Samas algasid muudatused avalikus teenistuses juba päris iseseisvusaja alguses, toimus
süstemaatiline töötajaskonna vähendamine, toimus nn noorenduskuur. 1994. aasta seisuga oli
31% rahandusministeeriumi, 28% justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi ning 48%
välisministeeriumi töötajatest alla 30 aasta vanad (Randma, 2001, lk 41-51). Siinkohal võib