Politoloogia ja poliitika
poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristotelese käsituses terviku, mille käsitlemist ta
nimetas ,,praktiliseks filosoofiaks".
Nikolo Machiavelli (1469 1527)
Lahutas poliitikast eetilise ja religioosse aspekti. Nihutas poliitika keskpunkti võimu ja riigi. Sestpeale muutus
poliitika keskseks probleemiks võimu saamine ja hoidmine. Poliitika teaduslikku uurimist hakati nimetama
riigiteaduseks.
Anglosaksi ja romaani kultuuri piirkonnas levis avaram poliitikakäsitus. See pööras tähelepanu riigile,
kodanikele (nende poliitilistele õigustele ja tegevusele) ja erakondadele. Tundis alates 18.sajandist
(valgustusajastust) järjest enam huvi võimu ja selle kasutamise legitiimsuse vastu. Arusaam võimu jumalikust
päritolust asendus vähehaaval käsitusega, et võimu allikaks on rahvas. See käsitus on nüüdisajal valdav.
Sõnaseletus
Ld lex, legis f. seadus
annaabi.ee 
