ROOTSI AEG
Testament)
1687.a- Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda
talurahvakool ja seada ametisse koolmeister.
1693.a- ilmus Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis arvestas Stahlist rohkem
eesti keele eripära. Tema reeglistikku tuntakse kui vana kirjaviisi, mis oli kasutusel 19s
keskpaigani.
Rootsi aega nim ka vanaks heaks Rootsi ajaks. See omane vaid eestlastele ja lätlastele. Rootsi
aja lõpus oli eeskätt riigitalupoegadele tehtud teatud soodustusi, nende olukord oli paranenud.
18s algusel nende olukord aga halvendus jälle. Seetõttu nimetat nt Rootsi aega heaks.
Idealiseerimine, et see oli hea aeg, algas alles 19s teisel poolel, kui Eestis algas rahvuslik
liikumine ning oma ajalugu hakati rohkem uurima. Oli vaja leida midagi positiivset
varasemast perioodist. Vene aeg oli tol momendil, eelmised kas liiga lühikesed või liiga
kauged. Seega oli endine, mida mäletati ja pärimused olid, oligi Rootsi aeg