Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte
Poola aeg Lõuna-Eestis polnud eriti pikk.
Kavandatud ümberkorraldustel pikemaajalist mõju ei olnud (katoliiklik vastureformatsioon jäi pooleli).[ Rooti valdusse
langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse
esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede
moonastamise ja transpordi eest; valvas riigitalupegade maksude laekumist).Kogu provints jaotati seitsmeks
linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid
(kogusid makse ja mõistsid kohut). 1600-Et kuritarvitamisele lihtsamini jälile saada, andis kuningas Karl IX korralduse
maksude ühtlustamiseks. Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastasseisu. Kohalik võim läks
nüüd täielikult aadli kätte, kes koondus Eestimaa rüütelkonda