Eesti ajaloo kokkuvõte
peatükk Eesti 18.sajandil
Põhjasõda tõi Eesti alal kaasa koletu laastamise. Rohkem kui otsene sõjategevus tappis
inimesi maale tulnud katk. Tartu ja Narva elanikud küüditati enne sõja lõppu Venemaale.
Mõisahäärbereid iseloomustasid õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Nii
nagu Rootsi ajal jagunes ka Vene võimu all olevad alad Eestimaa ja Liivimaa
kubermanguks, kummalgil eesotsas kuberner. Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitus.
Riigistaud mõisad anti endistele omanikele tagasi. Kuigi Venemaal oli riigiusuks õigeusk, jäi
Eestis ja Lätis siiski püsima luteri usk. Ametnikeks olid enamasti sakslased ja asjaajamiskeel
oli samuti saksa keel. Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Sellist eriseisundit
nimetatakse Balti erikorraks. 1765.a anti Liivimaa talupoegadele õigus vallasvarale,
mõisakoormistele seati piirid, talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata. 1739.a ilmus eesti
annaabi.ee 
