Põhjasõda
Vastureformatsioon- usupuhastuse vastu töötamine, et katoliiklikust säilitada.
1561. aastal algas Rootsi aeg põhja-eestis.
Rootsis sai troonile järgmisena Karl IX , kes oli talurahvasõbralik. Eestimaa ja Rootsi riigi
vahel puudus usubarjäär. Mõlemad tunnistasid luterlikku usku.
Eestimaa rüütelkonna moodustasid aadlikud.
Taani hertsog oli Magnus.
Sigismund 3. Ja hertsog Karli vahelised pinged viisid 1600 aastal sõjani. Algul oli sõda
riigisise asi, hiljem muutus Poola ja Rootis sõjaks. Rootslased tagandasid troonild sigismuni
ja valisid karli nime all karl IX oma kuningaks 1604 aastal.
Demograafiline katastroof
1601-1603 tabas eestit ikaldus, nälg ja katk. Eesti kaotas ligikaudu 9/10 oma rahvaarvust.
1604 . aastal astusid rootslased vastu Mäo mõisa juures vastu poola ratsaveäle. Nad said
siiski lüüa. Poola reas toimusid ebaõnnestumised ja Tallinnat siiski ei rünnatud. Poolal kerkis
huvi Venemaa vatsu.
annaabi.ee 
