Kõige iroonilisem selle kõige juures ongi asjaolu, et tihtipeale ei näitagi õpitu taset inimese materiaalne pool. Mina näen oma vaimusilmas siiski ette rikastena just neid üliarenenuid, õpihimulisi ja tohutult intelligentseid inimesi, kes juba oma võluva naeratuse ja paari keerulise lausega suudavad veenda inimesi oma harituses. Kuid kõik see on pelgalt illusioon. Toon kasvõi ühe hea näite meie endi elust. Antud hetkel arvestades majanduslangust läheb kõige paremini riigisektoril. Minuteada puudub ministri kohale kandideerivatel inimestel nõue omada riigiteadustega seonduv haridus ning siinkohal tekibki minul küsimus. Milleks õpetada inimestele riigiteadusi kui selle hariduse omandamisel ei ole neil mingit eelist tööle kandideerides? Loomulikult ei saa ma sellele küsimusele vastust mitte kusagilt, sest ega inimesed isegi ei tea ju, miks see kõik nii loodud on. Süsteem on keeruline, aga toimib.
seaduse eelnõu koostamises osalenute ühispositsioonina, vaid see peegeldab siiski üksnes artikli autori isiklikke arusaamu ja eelnõu ettevalmistamisel kogetut. Miks riik sekkub? Pidades silmas varasemaid õigusteenuse seaduse nime kandvaid eelnõusid, võib tõdeda, et õigustee- nuste turgu on püütud Eestis korrastada juba üsna pikka aega. Mõnikord on küll arvatud, et ilmselt pole riigisektoril lihtsalt midagi targemat enam teha, kui asuda põhjuseta reguleerima väljakujunenud majandusreeglite toel korralikult tegutsevat turusegmenti, selle toimimist tegelikult hoopis takista- des. Riik oleks justkui heitnud kõrvale ühiskondlike suhete korrastamise alusmaksiimi: reguleerida tuleb nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Nii see aga kindlasti ei ole. Eelnõu 928 SE on Vabariigi Valitsuselt tellinud Riigikogu, tehes oma 16. mai 2001. aasta otsusega*4 valitsusele
annaabi.ee 
