JEAN-JACQUES ROUSSEAU "Ühiskondlikust lepingust"
saa vabadust olemas olla.
Rikkust ärgu olgu ühelgi kodanikul nii palju,et ta saaks teise kodaniku ära
osta, ning keegi ärgu olgu ka nii vaene, et ta oleks sunnitud end müüma. See
eeldab, et suured on mõõdukad oma rikkuses ja mõjukuses ning väikesed –
oma ahnuses ja himudes.
Terviku korraldamisel ehk riigile parima võimaliku vormi andmisel tuleb
silmas pidada mitmesuguseid suhteid. Esiteks – kogu riigi suhet iseendasse.
Kõnealust suhet reglementeerivaid seadusi nimetatakse riigiseadusteks ning
samuti põhilisteks seadusteks. Teine suhe on ühiskonnaliikmete omavaheline
suhe ja nende suhe kogu ühiskonda. Suhte esimene pool peab olema nii
väike, kui võimalik, teine nii suur kui võimalik – nõnda, et iga kodanik oleks
täiesti sõltumatu kõigist teistest ja maksimaalses sõltuvuses polisest.
Kõnealusest teisest suhtest sünnivad kodanikuseadused. Võib rääkida ka
kolmandat liiki suhtest inimese ja seaduse vahel, nimelt seaduserikkumisest.