Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
rootsi murrakud koos Gammalsvenskby murrakuga Ukrainas. Teised murded on pakri-kurkse-vihterpalu, ruhnu ja naissaare
murre. Eri murdealadelt põri kõnelejate suhtlemiskeeleks oli riigirootsi ühiskeel, millega hakati lähemalt kokku puutuma
alles möödunud sajandi lõpukümnenditel ning mis kujunes välja käesoleval sajandil seoses koolivõrgu tekkimisega – nii
õpetajaid kui õpikuid saadi Rootsist. Eestirootsi ühiskeele all tuleb mõista riigirootsile lähedast eestirootsi sugemetega
keelevormi.
30. Rootsi laentüvede ajalis-geograafiline rühmitamisalus (Ariste jaotus)
Ariste järgi on rootsi laentüved pärit: 1) vanarootsist, 2) uusrootsist ehk riigirootsist (selle all mõtleb ta rootsi laensõnu Rootsi aja kirja ja
kõnekeelest, 3) eestirootsist ja 4) soomerootsist. Selline jaotus pärineb tema teosest „Keelekontaktid“. Oma magistritöös on ta
annaabi.ee 
