Reformatsioon
avaldasid selle pooldajad protesti. Siitpeale nimetati reformatsiooniga
kaasaläinuid ka protsestantideks. Hiljem asus Karl V väevõimiga usuühtsust
taastama. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid ka katoliiklikud vürstid, kes
kartsid keisrivõimu tugevnemisega oma võimupositsioone kaotada.
1555. aastal oli keisest sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega
luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigiregiooniks. Kehtima jäi
põhimõte "Kellele valitsus, sellele usk" seetähendas et maahärra usutunnistust
pidid järgima ka alamad. Vaimulikes vürstkondades säilitasid aadel ja linnad
usuvabaduse vürstkondades säilitasid aadel ja linnad usuvabaduse, õiguse
jääda luteri usu juurde.
Reformatsioon võitis Saksamaal põhja-ja idapoolsetel aladel. Lääne- ja Lõuna-
Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Karl V lootused keisririiki tugevamini
ühendada lõppesid nurjumisega
annaabi.ee 
