"riigireetmisele" - 1 õppematerjal

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

versiooni, kuid valdav enamus jäi siiski paigale. Järgnev aasta oli meie rahvale äärmiselt raske ning repressioonid kulmineerusid 1941. aasta 14. juunil massiküüditamisega. Kuna lähenemas oli rinne ehk sakslased olid kohe-kohe jõudmas Baltikumini, oli vaja täiendada punaarmee ridu. Korraldati mitmeid kampaaniaid ja kasutati kõikvõimalikke mõjutusvahendeid, et meelitada noori mehi armee ridadesse. NSV Liidu värbamise metoodika oli loomult agressiivne. Mitteallumisele vaadati kui riigireetmisele ja tavaliselt järgnes arreteerimine. Siit arenebki järgmine dilemma: kas minna, hirmust kaotada oma pere ja vabadus, punaarmeesse või põgeneda metsa ja oodata sakslaste vägesid. Armeede tingimused olid vägagi erinevad. Punaste poolel oli toit kasin, riided kehvad ja suhtumine äärmiselt halb ja ebaviisakas. Sakslaste värbamispoliitika oli hoopis teist laadi. Üritati meelitada ja üleüldine suhtumine oli parem. Probleem oligi selles, kas sooviti riskida