Eesti raudteevõrgu kujunemine
1887. aastal pikendati
liini Tartust Valgani. Kaks aastat pärast raudteeliini pikendamist ühendati liin Pihkva - Riia
raudteega, mis avati liikluseks 1889. aastal ning alguse sai uus rongiliin Tartu- Valga- Irboska-
Pihkva ning kogu liini pikkus kujunes 208 kilomeetri pikkuseks.
Vene impeeriumi muutunud raudteepoliitika ja Balti raudtee suurte võlgade tõttu riigi ees leiti
1893. aastal, et parimaks lahenduseks on raudtee riigistamine ja ühendamine Pihkva-Riia
raudteega ühise valitsusega riigiraudteeks.
2.2 Valga-Pärnu
Eesti esimene kitsarööpmeline raudtee avati liikluseks 6. oktoobril 1896.a. See ühendas
omavahel Valgat ja Pärnut. Kitsrööpmelisel raudteel on rööbaste vaheline laius 750
millimeetrit. Raudtee ehitamist oli alustatud 1895.a. mais. 125 km pikkusel raudteel olid
jaamad: Pärnu, Vaskrääma platvorm, Surju, Sigaste platvosrm, Voltveti, Laatre pöörang
(hiljem Mõisalüla), Kirbeli, Rujiena, Naukseni, Piksari, Omuli, Ergeme ja Valga. Raudteeharu