Hiina ja Tiibet
HRV-ga suhted jäädavalt rikkuda ja rahusobituskatsetega Korea poolsaarel. Suurbritannia ja
USA toetasid India ettepanekut ning asja arutusele ei võetud.
Veebruaris 1951 saatis Tiibeti valitsus Pekingisse 15-liikmelise delegatsiooni. Aprillis
algasid Hiina pealinnas läbirääkimised. See oli parim, mida sõjaliselt purustatud ja ÜRO-st
eemale tõrjutud riik sai teha. Kartes, et delegatsioon võib sattuda surve alla, ei antud neile
täielikke volitusi ega riigipitsateid. Nagu kardeti, nii ka juhtus. Tiibeti delegatsiooni hoiti
praktiliselt vangistuses, ähvardati füüsilise vägivallaga ning ei lubatud kontakteeruda oma
valitsusega. 23. mail 1951 kirjutasid Tiibeti ja Hiina delegatsioonid alla nn. 17-punktilisele
lepingule, mille juures tiibetlased kinnitasid, et nad kirjutavad sellele alla vaid iseenda, mitte
Tiibeti riigi nimel. Lepingule löödi alla hiinlaste poolt võltsitud Tiibeti valitsuse pitsatid.
Tiibeti valitsus sai sellest leppest teada alles 27