Hiina uuem ajalugu ja kultuur
L-S ajal vastasseis konservatiivide ja reformatistide vahel kaob
ära. Konservatiivide neokonfutsianism muutub ametlikuks hiina riigi idealoogiaks. See on ka aeg,
kui neokonfutsianism levib ka mujale, Hiinast välja Koreasse ja Jaapanisse.
Riigi halduse poolest L-S ülesehitatud teistpid. Valitsuses ametnikud, keisrid olid riigipeaks
formaalselt. Keisril oli õigus vetostada midagi, mitte nõus olla jne. Sellegipoolest osalesid keisrid
seaduseloome protsessis, riigiotsuste tegemise protsessis üsna vähe. L-S samm tagasi, ei liikunud
paindlikuma lääne valitsuse poole, vaid autokraatsema süsteemi poole. P-S ajal oli valitsussüsteem
tsentralisseeritud, aga võimu teostas mitu inimest, mitte üks valitseja. Areng toimus kiiresti ja
huvitavalt, palju uusi asju tuli sisse.
P-S ajal sõja ja raha asjad haldusest lahus, kuid nüüd L-S ajal astuti samm suurema tsentraliseerimise
poole. Arvatavasti keiser ise oli selle poolt, et saaks parema kontrolli olukorra üle