Rooma vabariik
Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid
õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks
aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja
kandsid hoolt kodanike elukommete eest. Välisohu korral määrati ametisse diktaator, kes
valitses ainult piiritletud aja. Rahvatribuuni valiti plebeid ning neil oli õigus panna veto
riigiotsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve.
Senat oli valitsev riiginõukogu ning koosnes senaatoritest, kes oli ametis eluaegselt. Senati
kätte oli koondunud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad.
Senat pidi seaduseelnõud eelnevalt heaks kiitma ning mängis riigi juhtimisel suurt osa.
Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle,
kuid sellel puudus suurem võim ning ise seadusi algatada ei lubatud
annaabi.ee 
