Riigiõiguse konspekt
Normaalses olukorras on
nõutav, et täitevvõim saab riigiõiguslikke, seaduse jõuga üldakte anda ainult siis, kui põhiseadus seda
selgesõnaliselt lubab, s.t. põhiseaduses peab olema vastav delegatsiooninorm. See norm peaks täpsustama
ka seda, mis küsimustes täitevvõim tohib/ei tohi anda üldakte.
Eesti põhiseaduses sisaldub presidendi jaoks vastav üldnorm keeluna §-s 104. See keeld välistab
presidendi poolt seaduste andmist kõige olulisemates riigiolu küsimustes ja nähtavasti viib presidendi
võimaluse anda riigiõiguse norme sisaldavaid seadusi miinimumini. Prantsuse põhiseaduse kohaselt saab
president anda seadustega võrdse jõuga ordonantse, nt. kehtestati 1958 majoritaarne valimissüsteem kahe
valimisvooruga, et valida Rahvuskogu.
Kolme ordonantsiga samast aastast kehtestati parlamendi mõlema koja tegevuskord ja deputaatide
õiguslik seisund.
annaabi.ee 
