KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
kooperatiivkaubanduse ümberkujundamise teel nõukogulikuks
kooperatiivkaubanduseks. Valitsus moodustati eesotsas Johannes Vares Barbarusega.
21. juunil valitud Riigituumast sai Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kõrgeim
riigivõimuorgan. Uus võim natsionaliseeris kaubandusettevõtted ning samuti kuulutati
maa üldrahvuslikuks omandiks.
Talurahvale kehtestati põllumjandussaaduste riigile müümise kohustused. Keskmiselt
pidi talurahvas oma toodangust riiginormiks andma: teraviljast 18-20%, piimast 21-
28%, munadest 15-30%, kartulist 6-10%, lihast 16-23%, villast 13-15%. Raha, mis
saadi neist andmeist, moodustas talurahva sissetulekust vaid 4-6%.
Majandusministreeriumi juurde moodustati näiteks kaubanduse komitee.
1940.aasta augustis kehtestati kaubandusettevõtete tegevuse üle rahvakontroll. Sama
aasta novembris kehtestati nõukogude valuutasüsteem.
1940. aastani oli kaubandusvõrk väga killustatud enim oli toidu-, sega- ja
pudukauplusi