Õiguse filosoofia loengukonspekt
nägemuses on inimmõistus
ise seadusandja. Mõistus ütles inimesele, mida teha oma asotsiaalse loomuse ületamiseks.
Kuid H-i arvates [8]mõistus on jõuetu ja kokkulepped tühjad, kui loomuseadust ei taga
mingi inimesi vägivalla või surmaga ähvardav jõud. Selleks inimesed lepivad kokku kehtestada
selline võim, millele igaüks alluks kõigi ühise hüvangu huvides. Ühiskondlik leping loob riigi.
Riik on kunstlik moodustis. Kõrgema võimu tasude ja karistustega pannakse riigimonstrumi osad
liikuma, [kõrgeim] võim on riigikoletise hing. Naturalistlik riigikäsitlus. Lisaks sellele, H.
seostas riigi rajamise ja säilitamise seadused geomeetria ja aritmeetika seaduspärasustega. Ta
loobus täielikult Aristotelese riigikäsitlusest, mille järgi riigi olemasolul oli sihilik põhjus
inimolemise eesmärk ehk telos. H-i riik on välist rahu ohustavate loomulike tungide üle
valitsemise vahend, rahu säilitamine on riigi ülim otstarve. [?:] [9] Inimesed võisid riigi vastu