Eesti aeg
1925.aastaks, mil Eestis loendati kokku 126 500 talumajapidamist. Reform jätkus ka järgnevatel
aastatel, 1933.aastaks oli loodud u 55 000 uut talu. Põllumajanduse põhiliseks tootmissuunaks jäi
loomakasvatus, mis andis looma-ja sealiha, piima ja piimasaadusi ning mune. Tähtsaks peeti
põllumajanduslikku eriharidust, mis tõttu rajati sellealaste õppeasutuste võrk. 1920.-1930 aastail
püsisid põhilised taimekasvatuse näitajad, nagu teravilja saagikus. 1930. asutati sellised
riigimonopolistlikud omamaise toodangu väljavedu organiseerivad koondised nagu ''Munaeksport''
ja ''Võieksport''. Munad, piim ja peekon konkureerisid Inglise ja teistel turgudel edukalt. Eesti
põllumajanduse arengule oli stabiilsus ning jõudmine tasemele( kõige iseloomustav), millega toideti
ära oma rahvas, toodeti toorainet omamaisele tööstusele ja arendati ka edukalt rahvusvahelist
kaubavahetust.
Tööstuse ülesehitamine ja areng majanduskriisini