RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
Riigivanem Konstantin Pätsi
autoritaarse reziimi ajal, 1930. aastate teisel poolel, hakati Eestis rakendama riigikeskset
majanduspoliitikat ning toetati riigi jõulist sekkumist majandustegevusse. Seda võib pidada
hilinenud devalveerimise üheks tulemuseks. Oma rolli mängisid siin ka juba varasemalt,
kriisi ajal ja sellele järgnenud perioodil, võetud meetmed, millega kehtestati impordilitsentsid
ja kontroll välisvaluutatehingute üle, reguleeriti hindu, loodi riigimonopole ning anti
eksporditoetusi põllumajandussaadustele.
Võrdlus märksa liberaalsemat majanduspoliitikat rakendanud Soomega, kus majanduskasv
oli Eesti omast isegi kiirem, viitab siiski sellele, et majandusedu põhjuseks ei saa pidada
riigikeskset majanduspoliitikat. Majanduskasvu järsk hüpe 1933. aastal näitab, kuivõrd
kasulik oli krooni devalveerimine. Seda koos maailmamajanduse olukorra paranemisega
võibki pidada Eesti majanduse suhteliselt kiire kasvutempo põhjuseks 1930. aastate teisel