"riigimetskondadest" - 1 õppematerjal

Jahindus

neid ei tohtinud küttida. Keelatud oli ka emaste metskitsede, tetrede ja metsiste küttimine. (Randveer 2004) Üheks suuremaks ja paremini organiseeritud jahiorganisatsiooniks Eestis oli Tallinna Jahimeeste Selts, mida 1938. a. oktoobrikuuni nimetati lihtsalt Jahimeeste Seltsiks. See kasvas välja tsaariaegse Keiserliku Jahiseltsi Tallinna osakonnast. (Kasesalu 2006b) 10 Jahimeeste Selts rentis endale jahimaid nii riigimetskondadest kui ka talunikelt, kokku üle 10 000 hektari. Seltsile oli jahipidamiseks renditud ka suur osa Matsalu lahest. Alates 1935. a. kuulus seltsile jahipidamise ainuõigus kogu lahel. (Kasesalu 2006b) Peale 1924. a. hakkas Jahimeeste Seltsi liikmete arv vähenema. Põhjusena võib tuua uute jahiseltside tekkimise. Lisaks jahipidamisele, hakkasid seltsid võitlema salaküttimise vastu ning hävitama röövulukeid. 15. detsembril 1941 kehtestati Eestis Saksa Riigi jahiseadus (Kasesalu 2006b)