Eesti Vabadussõda 1918-1920
Riia linnaga, kus moodustati Läti NSV ja ka suure osa Leedust koos Vilniusega, kus
moodustati Leedu-Valgevene NSV. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt
vastupealetungi ja vallutas Heinaste.
Samal päeval algas Saaremaa mäss. Kus 237 Saaremaa ja Muhu saare talumeest mässasid
mobiliseerimise vastu. Mäss toimus Kuivastus, kuhu olid kohale tulnud ka lipnik Arseni
Efimoff, sõjaväeametnik Karl Tammel ja riigimetsavaht Vaher. Talumehed läksid meeste jutu
peale nii närvi, et nad lasid maha Arseni Efimoffi ja tema kaaslased. Hiljem surmati ka
Kuivastu julm mõisnik Axel von Buxhoeveden. Eesti Ajutine Valitsus moodustas kiiresti
karistussalga 242 mehest ja 22 kuulipildujast, et takistada mässu levimist mandrile ja
karistada mässlejaid.
Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus
ja Valgevenes seisma panema
annaabi.ee 
