Eksami kordamisküsimuste vastused
Raiestikud uuenevad enamasti vegetatiivselt sanglepa ja kasega,
harva saarega. Uuenemist takistab raiestike lopsakas rohukasv, peamiselt sõnajalad, h.
naat, h. angervaks, jt. liigid. Kultiveeritakse KU, istutades 3000 tk ha-le, Ks, istutades
3000 tk ha-le, Hb, istutades 2500 tk ha-le, Lm, istutades 2500 tk ha-le ja Sa,
istutades 2000 tk ha-le.
Esineb väikeste aladena Pärnu ja Kilingi-Nõmme ümbruses, Viljandimaal
(Suure-Jaani), samuti Ida-Virumaal (Tudu) ümbruses, ca 1, 1% riigimetsamaast.
Soovikumetsad
Soovikumetsad asuvad tasastel aladel, ajutiselt liigniisketel muldadel.
Muldadeks tavaliselt kamar- glei- või turvastunud kamar-gleimullad, samuti
gleistunud leedemullad ja gleistunud kamar-leetmullad. Esinevad kaasikud,
sanglepikud, seguliigina kuuske, mändi ,haaba, saart. Bon. enamasti IV-V, erandina
angervakse tüübis II kuni III. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid.
Osja kasvukohatüüp (os)