"riigimetsafondist" - 1 õppematerjal

Sooteadus

Iseloomulik on viljuva mustika lausaline levik. Muld on keskmiselt viljakas, domineerivad II-IV boniteedi männikud, kus järelkasvuna esineb kuusk. Raiestikel suureneb eriti pohla ja kõrreliste katvus: sinihelmikas, luht-kastevars, sookastik. Ulatusliku kuivendustöö tulemusena on kõdusoometsade pindala pidevalt suurenenud. P. Kollisti (1979) andmetel moodustas kõdusoo kasvukohatüübi pindala 48900 ha (3,4% riigimetsafondist), siis käesoleval ajal on kõdusoid riigimetsas ligi 82000 ha (7,5% riigimetsast). Kokkuvõte metsakuivendamise tulemustest soomuldadel Metsakuivendamise tulemustele hinnangu andmine on küllalt keerukas. Kuigi meil on selles valdkonnas küllalt palju põhjalikke uurimistöid, on erinevad autorid kasutanud erinevat metoodikat ja järeldused on mõnes osas vastuolulised. Vaatame P. Kollisti uurimistulemuste alusel koostatud kokkuvõtvat tabelit kuivendamise