Sooteadus
kohati kujuneda enamuspuuliigiks ja moodustada puistuid.
Alustaimestik on liigirikas.
Raiestike eluskate on väga lopsakas. Suureneb sookastiku, metskõrkja, tarnade, luht-
kastevarre jt liikide osatähtsus. Metsauuenemine toimub peamiselt vegetatiivsel teel sanglepa ja
sookasega.
Lodu osatähtsus on viimastel aastakümnetel kuivendamise tagajärjel vähenenud. Kui ligi 30
aastat tagasi oli riigimetsafondis vastav näitaja 24000 ha ja umbes 1/3 lodumetsadest kuivendatud
(Kollist, 1972), siis tänapäeval on lodu kasvukohatüübi pindala riigimetsas ligikaudu 9300 ha. Kuid
siinkohal ja edaspidi ka teiste tüüpide puhul tuleb arvestada, et riigimetsade osatähtsus on väiksem
kui 1970. aastatel.
Tarnamadalsoo e. madalsoo
Kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Mikroreljeef on vähem
mätlik ja üleujutused kestavad vähem aega kui lodu kasvukohatüübis
annaabi.ee 
