Konstatin Päts
Pärast sõjaseisukorra kaotamist Balti kubermangudes (1908) ilmus
tagaselja surmamõistetud Konstantin Päts 1909 vabatahtlikult kohtu-uurija ette. 9-kuulise
vanglakaristuse kandis ta "Krestõ" vanglas Peterburis 1910-1911. Sel ajal suri Sveitsis
tiisikusse Konstantin Pätsi abikaasa Helma Päts (neiuna Peedi). 1901 sõlmitud abielust oli tal
kaks poega - Leo ja Viktor. Vanglast vabanemise järel hakkas toimetama Tallinnas mõjukat
poliitilist ajalehte "Tallinna Teataja".
Konstantin Pätsi riigimeheanne tuli täiel määral ilmsiks Eesti iseseisvusvõitluse rasketel
aegadel. 1917 osales Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade
asutamises, juhtis Eesti Maavalitsust, kuulus Eesti Maapäeva liikmete hulka ja oli pärast
bolsevike riigipööret kuu aega vangis (revolutsiooniline tribunal Viktor Kingissepa
eesistumisel mõistis Konstantin Pätsile ühe kuu aresti sabotaazi eest). 1918 oli Eestimaa