Eesti uusaeg
ära jaotatud.
Väljasndus- ühel terviklikul pöllul pidid köik kasvatama ühte ja sama kultuuri.
Koormised- umebs 90% moodustas teotöö, ülejäämud olid igast naturaalandamid jne.
Lisaks oli talupoegadel teede ja sildade ehitamise ja hoolduse teema. Samuti sõdurite
majutamine vajadusel.
Samuti sõjaväe kõõdikohustus nende ümberpaiknemisel
Omaette teema olid kirikumaksud.
Nii Eestimaal kui Liivimaal riigimaksusid tasusid mõisnikud, kuid need sisuliselt kooriti
talurahva käest, ja siis mõisnikud edastasid need õigesse kotha. Erinevus eestimaa ja
liivimaa vahel- liivimaal arvestati riigimakse talurahva koormiste pealt, olid otseses seoses
talupoegade koromistega. Eestimaal oli teiisti, riigimakse arvestati täisealiste meeste
kauda, polnud koormistega seotud.
8. Talurahva õiguslik olukord. Olukord eramõisates ja kroonumõisates. Roseni
deklaratsioon. Sunnismaisuse küsimus. 1765