Arvestuse alused eksamikonspekt
6. Muistne Rooma
Rooma linn 21. aprill 753 e.m.a. Pidev asustus 10-7 saj. e.m.a.
Ühiskonna jõukus põllumajandusest
Kasumimäära arvutused
Koodeksid (vahatatud plaat)
Kahte liiki registrid: Päeva- (adversaria) ja kassaraamat (codex accepti et expensi) papüürusest.
Lisaregister (codex rationum domesticorum)
Arvepidamine arenenud, maksuarvestus,
Eelarveline arvepidamine
Kvestorid pidasid brevariumi (esimene riigimajanduslik bilanss)
Umbes 500 e.m.a kujunes välja uus süsteem
Süsteem tugines seitsmele numbrile
I – 1; V – 5; X – 10; L – 50;
C – 100; D – 500; M – 1000
7. Kesk- ja Lõuna-Ameerika
Maiad – 300 aastat e.m.a piltkiri
Numbreid tähistasid täpid ja kriipsud. Nulli tähistamiseks erikujuline märk.
Inkad – arvestust peeti “kipudega” (Quipu)
Kipu oli andmekandja, sellel olid sõlmede abil märgitud numbrilised väärtused või muu teave. Kipu
annaabi.ee 
