Maakorraldus
maamõõtjaks välja õpetama. Maamõõtjad pidid tundma mitte ainult kaardi koostamise
kunsti, neil nõuti ka agronoomiaalaseid teadmisi. Nad pidid oskama kirjeldada pinnast ja
selle omadusi ning hinnata maa võimalikku viljakust. Esimene teadaolev geomeetriline
kaart Eesti alal on valminud 1648.a Arbavere mõisa kaart.
Maade hindamine. 17.saj sattus Rootsi riik rahalistesse raskustesse ning riigi
sissetulekute suurendamiseks otsustati laiendada riigi maavaldusi, kuna põhisissetulekuks
oli riigimaadelt saadav rent. Selleks otsustati tagastada riigile kõik aadlimkätte läinud
riigimaad. Et teha kindlaks saadav tulu, tuli läbi viia ulatuslikud maahindamised.
1688.a algas Liivimaal maade hindamine ja adramaade revisjon koos teise ringi
maamõõtmisega. Maade hindamisel lähtuti selleaegsest maamõõduühikust- tündrumaast.
Hinnati ainult põllumaid, heina-ja karjamaid ei hinnatud, need loeti põlluga lahutamatult
seotuks. Põllumaa jagati Liivimaa maahindamisel põlis-ja võsapõlluks
annaabi.ee 
