Muutused usuelus ja piibli tõlkimine Rootsi ajast Vene tsaaririigini.
Selle nn teise reformatsiooni
ajal võideldi maarahva etnousundiliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal
ca 170 nõiaprotsessi, mille käigus hukati vähemalt 44 inimest).
Rootsi võimu ajal oli luterlus riigikiriku staatuses. Rootsi kuningas Karl XI tegi 1686. aastal
kirikuseaduse täienduse. Rootsi Örebro eeskirjadega keelati kirikuteenistusse võtta neid
vaimulikke, kes ei olnud õppinud Uppsala ülikoolis. Et kindlustada Rootsi riigiluterlikku
kohalolu Liivimaal ning piirata Rootsi riigialamate välismaiseid ülikooliõpinguid, rajati 1632.
aastal ülikool ka Tartusse, millele anti kõik Uppsala ülikooli privileegid.
Et kindlustada luteriusu mõju, oli oluline kirjaoskuse levitamine. Esialgu pandi lootus
köstritele, kuid siis leiti, et on tarvis koolmeistreid välja õpetada. Selle töö võttis enda peale
Bengt Gottfried Forselius, kes hakkas 1684. aastal loodud Piiskopimõisa seminaris eesti
annaabi.ee 
