3.Rudolf Smend: PS on integratsiooni protsess. PS seob/integreerib ühiskonda. Tänu ps-le on meil ühiskond. R. Smend on empiirilise dimensiooni teoreetik. 4.Rudolf Smend: PS on väärtuskord, st, et on olemas ühiskonna põhiväärtused, mis määavad ära ühiselu alused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. 5.Ühiskondliku lepingu teoreetikud: (T. Hobbes, J. Locke, Rousseau, J. Rawls) Sõlmitakse leping/kokkulepe, mis on ühiskondliku toimimise aluseks (PS kui riigiloomise akt) III PS STRUKTUUR Preambul 1.Ptk Üldsätted 2.Ptk Põhiõigused 3.Ptk Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan) 4.Ptk Riigikogu 5.Ptk Vabariigi President 6.Ptk Vabariigi Valitsus 7.Ptk Seadusandlus (funktsioonid) 8.Ptk Rahandus +eelarve 9.Ptk Välissuhted 10.PtkRiigikaitse 11.Ptk Riigikontroll (poolorganid, poolfunktsioonid) 12.Ptk Õiguskantsler 13.Ptk Kohus 14.Ptk KOV 15.Ptk PS muutmine PS rakendamise seadus PS täiendamise seadus IV ÕIGUSNORMI HIERARHIA
aa.).Etniliste kogukondade vahelised konfliktid, mis olid enne Austria- Ungari sisesed konfliktid muutuvad rahvusvahelisteks konfliktideks. Saksamaa kui natsionalismi teoreetilise arendamise keskus : Johann G Herder( 1744-1803)- Rahvus on olemas aegade hämarusest. Rahvuse vaim ( Volksgeist) . Heroniseerib rahvuse ajalugu , eriti antiik- ja keskaegset pärandit . Rahvus kui legitiimsuse kandja. Rahvuse romantiline käsitlus.Rahavl on riigiõiguslik kehand, rahvus on riigiloomise alus, rahval peab olema valitseja , rahvanimeline riik . Otsitakse vana Germaani õiguse lätteid jms . Johann G Fichte( 1762-1814) Herderi õpilane. Iga rahvus kujundab oma teadvuse, mille annab talle loodus. Ei tohi lasta teistel rahvastel oma teadvyst mõjutada. Autarkia, iga rahvas peab hakkama saama ainult omaenda ressurissedega. Ei ole soovitatav teiste rahvastega lävida, sest see nõrgestab sinu omapära ning vaimus. Wilhelm von Humboldt(1767-1835)