mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam päritolu või jõukuse järgi. Isikuvabadus- sõltumatus keskaegsetest autoriteetidest, kollektiividest. Valgustus- 18.sajandi kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. Hakati uskuma rohkem mõistust, optimismi. Koos valgustusega kaasnes uus käsitus riigivõimust- T.Hobbes väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast. Loodi ühiskondlik riigileping, ohverdades senised vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Võimude lahusus: seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas), kohtuvõim. Kameralistid- saksa kameralistid, kes otsisid vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu. Üksikisik saab elada riigis õnnelikult vaid riigi poolt toetatuna. Kameralistid toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid- põhimõte, et riigi sekkumine majandusse on lubamatu. Põllumajandus kõige tähtsam
Austria mägine maastik suvisel ajal. [5. ] 10 Poliitiline süsteem Austria on parlamentaarne vabariik, mille põhialusteks on demokraatia ja võimude lahusus. Riigi kõrgeimaks esindajaks on kuueks aastaks valitav liidupresident. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament: Rahvusnõukogu (Nationalrat) ja Liidunõukogu (Bundesrat). Liiduvalitsust juhib liidukantsler. Riigiõiguslikud alused Austria põhiseadus, riigileping, neutraliteediseadus ja Euroopa Liidu liitumisakt moodustavad vabariigi riigiõiguslikud alused. Alates 1.1.1995 on Austria Euroopa Liidu(EL)liige. Liidumaad Austria koosneb üheksast liidumaast. Ka pealinn Viin on üks üheksast liidumaast. Igat liidumaad juhib liidumaa valitsus, mille eesotsas on liidumaa peaminister. [7.] 11 Rahvastik Austria rahvaarv on 8,265,925 (seisuga 01.01.2006). Rahvastiku
piiriäärsed alad Prantsusmaale, loobuma Põhja-Aafrika kolooniatest, Trieste kuulutati vabaterritooriumiks (alates 1954 It. osa) Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone, suurimad Itaalial. 2.2. Potsdami konverents 2.2.1. Austriat ei käsitletud kui Saksamaa liitlast, vaid kui Saksamaad ja tema küsimust käsitleti Potsdami konverentsil - jagati okupatsioonitsoonideks. Okupatsiooni lõpetas Austria riigileping 1955.a. 2.2.2. Saksamaa saatus peale sõda Saksamaaga Pariisi konverentsil rahu ei sõlmitud. Saksamaa reparatsioonide suuruseks määrati Jaltas 20 mlrd $. USA, I ja Pr. tühistasid selle nõude oma okupatsioonitsoonis 1947, NSVL SDV-s 1954. (1954 saavutasid USA, GB, NSVL ja Pr kokkuleppe okupatsiooni lõpetamiseks Saksamaal. Saksamaa ja Itaalia said loa ühineda Brüsseli lepinguga. 9. kl. õpik väidab, et okupatsioon lõpetati 1994)
See riik ei salli ka kui ametnik lohakusest liiga kaua menetleb kodaniku avaldust). §7 välislepingud RÕ-likku tähendust on omanud küllalt sageli rahulepingud ja kapitulatsioonilepingud, mis ühel või teisel viisil piiravad riigi suveräänsust. St saksamaa puhul Versailles´i rahuleping piiras riigi militaarset suveräänsust. Sama tähendus oli ka Jaapaniga II maailmasõja järel sõlmitud kapitulatsioonilepingul. Täiesti omapärane oli pärast II maailmasõda sõlmitud Austria riigileping, millega taastati rahvusvahelise õiguse subjektina Austria riik. (kõik riigid peale Mehhiko tunnistasid seda). Selle lepingu poolteks olid sõja võitnud liitlased ja Austri enda ajutine tsiviiladministratsioon. RÕ-lik tähendus avaldus nt selles, et selle lepinguga kehtestati Austria 1920.a Kn, reguleeriti Austria kodakondsust, kehtestati Austria kohustuslik neutraliteet ja keelati Austrial tulevikus Saksamaaga ühineda. (toetus Saksamaaga liitumisele 1938
annaabi.ee 
