Imperialismiajastu
19. saj. lõppu iseloomustas:
kiire tootmise kasvutempo
monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu
kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse
tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele, või ka
riigile (riigilaenupaberid), saades selle peale kasumit e.- dividende.
Elanike kihti, kes elasid ainult oma kapitalilt teenitud tulust nimet. rantjeedeks.
Imperialismiajastul kasvavad sotsiaalsed vastuolud. Võitlus tööandjate ja töötajate vahel kestis kogu 19. saj. Oma
õiguste kaitseks koonuvad töötajad ametiühinguteks. Tööliste huvisid hakkavad esindama sotsialistlikud ja
sotsiaaldemokraatlikud töölisparteid.