"riigilaeka" - 1 õppematerjal

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud

Hiljem ka senaatorite nimetamise õigus;  Prokonsul - sõjaväeline juht provintsides;  Diktaator - erakordne magistraat, kes kutsuti ametisse siis kui riigi olemasolu oli ohus või välise vaenlase või sisemiste rahutuste tõttu. Diktaatori käes oli ülim võim riigis. Ta ameti kestvus oli 6 kuud ja lahkus siis, kui oli täitnud oma ülesande;  Rahvatribuun - ametnik, kes kaitses plebeide huve;  Kvestor - laekur, kelle kompetentsi kuulus riigilaeka hoidmine ja riigidokumentide haldamine;  Magistraatide teenijad - sekretärid, teenijad, kuller, flöödipuhujad, ohvriloomade sisikondade uurijad jne.32 Sarnaselt kuningavõimu ajale, säilisid ka vabariigi perioodis senat ning rahvakoosolekud. Senati võim oli jätkuvalt suur ja ta oli vabariigiaegne poliitiline pea, kes kaalus igat tähtsamat küsimust, juhtis ilmaliku osa sise- ja välispoliitikat. Seega oli senat riigi poliitiline üldjuht, 30 Ibid 31 R.Sults, S