Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
stoikuid kui kristlasi.
Olukord muutus 3. saj. Keiser Septimius Severus keelas 201.a. seadusega astumise risti- ja
juudiusku. 3. saj. keskel keiser Deciuse ja Valerianuse ajal alanud tagakiusamine saavutas
haripunkti keiser Diocletianuse ja tema kaasvalitseja Galeriuse ajal.
Siin võib näha keisrivõimu püüdu kasutada teravnevast kriisist jagusaamiseks ja riikliku
ühtsuse tagamiseks senist paganlikku riigikultust. Ideoloogiline ühtsus pidi teenima riigi
ühtsust ning nendes tingimustes muutus ristiusk kahtlaseks. Ainujumala nõue muutis
kristlased dominus et deus silmis vaenlaseks, sest jumalast keiser ei mahtunud enam
pjedestaalile.
2. Kristlik kirik kui riigikirik
3.saj. tagakiusamised ei murdnud ristiusku ning keiser Constantinus leidis võimaluse ja jõu
viia Rooma riik koostööle kirikuga. 313.a. ilmus Milaano tolerantsusedikt, mis tunnistas
ristiusu lubatuks kogu riigis
annaabi.ee 
