Vaikiv ajastu
Saada suure vene või suure saksa
rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt.
Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene
kodusõda väga oskuslikult ära. Oli tekkinud soodne moment omariikluse kättevõtmiseks ja
sellest haarati kinni. Suudeti edukalt mobiliseerida, hankida abi väljaspoolt võita
Vabadussõda, ning sõlmiti õigel ajal Tartu rahu leping.
Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks.
Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a.
sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt
telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata.
Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts 1934, on peaminister Kaarel Einbund-Eenpalu
pannud nimeks ,,vaikiv ajastu".
Vaikiva ajastu algus
1934. a oktoobri sündmustega lõppes poliitiline kriis Eestis