Nõukogude kultuurist
nautida ainult läbi hariduse. Seda just selleks, et anda võimalus õppida ka neil, kes seda
soovisid. Sest seni oli arvatud, et kultuuri saab nautida ka ilma hariduseta. Hoolimata sellest,
et hariduse toel ja kaudu kultuurini üldse jõutaksegi.
Samuti püüti saada kõigest loodust materiaalset kasu ehk haritud inimeste abil parandada riigi
majanduslikku olukorda. Kui lõpetasid tänases mõistes põhikooli, mis tol ajal oli 7 klassi, siis
pidid juba suutma täita riigikukrut oma oskustega. Samamoodi toimisid ka teaduslikud
saavutused: kõik, mis loodi, tuli ka realiseerida, et suureneks taaskord riigi kassa. Samuti
võeti uus suund koolides. Kõik õpitu tuli läbi teha praktiseerides ning sellest kasvas välja
koostöö tootmisettevõtetega. Õpilased hakkasid käima vabrikutes praktikal ning tekkis
arusaam, et kool ja tootmine kuuluvad kokku. Tol ajal ei olnud oluline kvaliteet, vaid
kvantiteet
annaabi.ee 
