Siirdeühiskond ja Eesti
Seetõttu me võime
näha enda ümber järjest rohkem streike, miitinguid ja proteste. Näiteks võiks tuua tööseadus
lepingu paranduste vastu toimunud streigid. Oleks inimesed olnud rohkem kaasatud juba
lepingu paranduste tegemise protsessi oleks saanud vältida streike.
Sellist rahva rahulolematust võimu eliiti tuli ette ka Esimese Eesti ajal. Seal muidugi ei
piirdunud asi vaid streigiga, vaid jõudis välja riigipöördeni, autoritaarse riigikorrani ja vaikiva
ajastuni. Õnneks on sellest õppust võetud ja kui Eesti taasiseseisvus, siis ei olnud enam
küsimustki milline võiks olla uue riigi võim. Selgeks sihiks oli saada demokraatlikuks riigiks
osaks Euroopast. Võib öelda, et tänane Eesti on saanud suurepäraselt hakkama
demokraatliku riigi visiooni edasiviimisega.
Tihti tahame me end lugeda üheks osaks Põhjamaadest. Siiski ühes küsimuses haigutab sügav
kuristik meie ja nende vahel, nimelt sotsiaalpoliitika