KÜSIMUSI KORDAMISEKS Teema: NSVL ja Eesti NSV aeg (1940 1991 ) 1. NSVL ja Eesti NSV: 1) kõrgeim võimuorgan 2) kõrgeim valitsusorgan 3) poliitiline partei, kelle võim oli üle kõige 4) repressiivorgan 2. NSVL tippjuhid (parteiliidrid) 1922 1991. 3. Suveräänse Venemaa (NSVL-st lahku löönud ) I president. 4. Eesti NSV Kommunistliku Partei tippjuhid 1940 1990. 5. NSVL 1) poliitiline kord 2) riigikorralduslik vorm 3) majandussüsteem 4) inimõiguste olukord 6. Milliseid erinevusi võib välja tuua erinevate NSVL arenguetappide vahel? 7. Eesti NSV arengu iseloomulikke jooni. 8. Milline oli NSVL välispoliitiline kurss külma sõja ajal? 9. Milliseid olulisi muutusi tõi kaasa Mihhail Gorbatsovi võimuletulek? 10. Miks lagunes NSVL, miks varises kokku kogu sotsialistlik maailmasüsteem? 11. Millal: 1) tuli NSVL s võimule Mihhail Gorbatsov
Keskused München, Frankfurt ja Köln. Jättes Austria välja, on valdavalt kõige liberaalsema Saksamaa piirkonnaga, samuti ka kõige jõukama piirkonnaga. Geograafiliselt kõige parem asetsemine kaubateede suhtes. Kuid tegemist polnud sõjaliselt kõige võimekama piirkonnaga. Frankfurdi parlamendi poliitiline katastroof. - Konservatism. Keskuseks Preisimaa. Saksa ühendamise ideoloogia. See annab saksa rahvuslusele konservatiivsuse, samas säilivad regionaalsed erinevused, Saksamaa riigikorralduslik jaotus enne 1848.a. revolutsiooni: - Absoluutne monarhia: Preisimaa, Austria, Oldenburg. - Seisuslik monarhia: Mecklenburg, Holstein. - Konstitutsiooniline monarhia: 1. Lõuna-Saksa (1814-20) Nassau, Saksi-Weimar, Baier, Baden, Württemberg, Hessen-Darmstadt, 2. Kesk- ja Põhja-Saksa(1830/31) Saksimaa, Hannover, Braunschweig, Hessen-Kassel. - Vabariik: Lübeck, Hamburg, Bremen. Saksamaa teel semi-liberaalse ühtsuse suunas (dilemmasid): 1871, aasta ühendamine
annaabi.ee 
