Nii võib õelda, et rahvavõim sõltub otseselt selle rahva kvaliteedist. Kui nüüd tuua näiteks Eesti demokraatia siis siin selle kvaliteediga väga head lood ei ole. Sellealast haridust saab põhikoolis ja gümnaasiumis kokku kahe aasta jagu. Teadagi on demokraatias kõigil võimalik kandideerida riigiorganisatsiooni, igaüks võib moodustada ühinguid, erakondi. Demokraatias võib igaüks võtta oma sõna riigikorraldamises, sõltumata rahvusest, haridusest ja eesmärkidest, kuid mis viib Eestis selleni, et põhimass pooldab lihtsaid ja kiireid lahendusi, kuid need ei osutu tihtipeale kõige õigemateks lahendusteks. Demokraatia nõuab rahva huvitatavust ja soovi teha oma hääl teatavaks. Kuigi paljudel, just eriti eestlastel, see soov puudub. Meile meeldib enda arvamust ja kriitikat avaldada tavaliselt siis, kui valimised on juba läbi. Mina pole veel valimas
stabiilsusega ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid nagu Ingl.maal. aastatel 1919- 1939 oli Pr.maal 41 valitsust ( ehk iga aasta 2 valitsust umbes) see tekitas rahvas pettumust demokraatias. 8. Diktatuuri tekke põhjused 1) uute kergesti manipuleeritavate rahvakihtide kaasamile poliitikasse ( valimisõigus laienes) 2) pettumine Versailles'i rahu süsteemis paljud rahvad pidasid rahu tingimusi ülekohtusteks 3) pettumine demokraatlikus riigikorraldamises 4) maj. raskused 9. Autoritaarne Totalitaarne · Võim koondunud ühe isiku kätte · On KINDLASTI diktatuur · Poliitiliste erakondade tegevus kas · Võim koondunud ühe juhi ja tema lõpetatud või piiratud sõltlaste kätte · Rahval puudub võimalus juhtide · Hirmuvalitsus
annaabi.ee 
