Kordamine. 1. Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine. Iseseisvumine 24.02.1918 Taasiseseisvumine 20.08.1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA )
Raha riigikorralduse heaks laekus enamasti maksudena Ateena liitlastelt ja võõramaalastelt, ka sadamatollidest. Aristokraate ei tõrjutud täielikult kõrvale. Tänu nende haridusele ja jõukusele, oli neil aega poliitikale pühenduda ning kõnepidamisoskus võimaldas neil lihtkodanikest paremini riigiasjades kaasa rääkida. Ateenas oli seega otsene, vahendamata demokraatia. Meil praegu on samuti demokraatia, kuid see on puhtalt esinduslik. Eks olnud ju igal riigikorral omad plussid ja miinused. Kindel on see, et iga kord kui riigikord vahetus, püüti luua endisest paremat riiki ja korda, nõnda on see ka tänapäeval. Poliitika Vana-Kreekas arenes kindlasti paremuse poole. Siiski ei saa väita, et meil hetkel valitsev riigikord oleks see ainuõige. Keegi ei oska kindlalt öelda, milline riigikord on maailmas valdavaks tulevikus, näiteks 100 või 1000 aasta pärast. Lähte ÜG
VANA-EGIPTUS Vana-Egiptuse riigi ajaline Ajalooline taust, mõjutused Ühiskonna- ja riigikorral määratlus · Vana riigi periood u 2700-2200 · Muistne Egiptus ulatus Niiluse · Rangelt hierarhiline. eKr esimesest kärestikust jõe · Kuninga võim tugines kitsale suudmeni ülikkonnale. (riigiametnikud, · 2200-2000 eKr, jagunemine preestrid)
Eristatakse ka võimude lahusust isikute tasandil, see tähendab seda, et üks isik ei tohi olla seotud mitme võimuga. (nt ei tohi olla RK ja VV korraga) VÕIMUDE TASAKAALUSTATUS institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (Riigikohus kontrollib, et Vabariigi Riigikogu seadused vastaksid PS’le) 2. PRESIDENTAALNE, POOLPRESIDENTAALNE JA PARL AMENTAARNE VALITSEMINE – ÜLESEHITUS NING PLUSSID JA MIINUSED Riigikorral Presidentaalne Poolpresidentaa Parlamentaarne dus lne Ülesehitus Rahvas valib Rahvas valib Rahvas valib presidendi ja presidendi ja parlamenti, kes valib parlamendi. parlamendi. teisi võimuharusi. President juhib riigi Seal on Peaminister, Valitsusel on TV.
annaabi.ee 
