Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE väärtustab haridus- ja kultuuritegevust. Hariduse kõrgeim eesmärk on kujundada inimestest terviklikud, loomisvõimelised, arenenud ja eneseteadlikud isiksused, kes suudavad rikastada nii enda kui ühiskonna elu. Leitakse, et senisest enam tuleb asetada rõhku isamaalisele kasvatusele ning Eesti pürgimuste, eesti kultuuri, traditsioonide ja lähiajaloo õpetamisele. EKRE toetab erakoolide loomist, mis saavad riigikoolidega võrdselt pearaha, kuid mille programmid nad koostavad ise ning kus sooritatakse ettenähtud riigieksamid. Hariduse sisuliste ja korralduslike eesmärkide saavutamiseks tagab riik piisava rahastamise, millele lisandub erasektori panus.Seisavad maakoolide säilimise eest. Kutseharidussüsteemi tuleb tugevdada ja kohandada tööturu reaalsete vajadustega. Erakonna sotsiaalpoliitilised põhiseisukohad: EKRE sotsiaalpoliitika toetab Eesti järjepidevat
· uued õppevahendid: gloobus, kaardid, arvelaud, seinatahvel, eestikeelsed ja meelsed õpikud · 1897 jõudis kirjaoskuse % 77,7ni, mis oli kõrgeim Venemaal b) Soovijad võisid jätkata õpinguid kihelkonnakoolis (maal) või kreiskoolis (linnas). c) Suurenes eestlaste püüd keskhariduse järele. · Loodi uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas, Viljandis · Uueks koolitüübiks said reaalkoolid (rõhk loodusteadustel) ja tütarlastegümnaasiumid · Kõrvuti riigikoolidega tegutsesid ka eestikeelsed erakoolid (H.Treffneri gümnaasium Tartus) d) Tagasilöögi haridusele andis venestusaeg, kuid 1905.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906.a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole. e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid f) Kõrgharidust sai omandada
· uued õppevahendid: gloobus, kaardid, arvelaud, seinatahvel, eestikeelsed ja meelsed õpikud · 1897 jõudis kirjaoskuse % 77,7ni, mis oli kõrgeim Venemaal b) Soovijad võisid jätkata õpinguid kihelkonnakoolis (maal) või kreiskoolis (linnas). c) Suurenes eestlaste püüd keskhariduse järele. · Loodi uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas, Viljandis · Uueks koolitüübiks said reaalkoolid (rõhk loodusteadustel) ja tütarlastegümnaasiumid · Kõrvuti riigikoolidega tegutsesid ka eestikeelsed erakoolid (H.Treffneri gümnaasium Tartus) d) Tagasilöögi haridusele andis venestusaeg, kuid 1905.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906.a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole. e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid f) Kõrgharidust sai omandada
annaabi.ee 
